Riiklik poliitika

2005. aastal koondati esmakordselt toitumisalased riiklikud meetmed "Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020" alla. Alates 2013. aastast integreeriti südamestrateegia meetmed, sh toitumisalased tegevused „Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020" meetmetesse ja selle rakendusplaani aastateks 2013–2016. Sinna lisati ka mitmeid uusi teemasid (soola vähendamine ja lastele suunatud turunduse piiramine), mis varasemalt ei leidnud käsitlust.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel käib praegu laiapõhise töörühma osalusel toitumise rohelise raamatu väljatöötamine. Raamat on mõeldud tervikliku ja pikaajalise poliitika väljatöötamiseks, et parandada rahvastiku toitumisest tulenevaid terviseprobleeme (sh ülekaalulisuse tõkestamine). 

Toitumise valdkonna meetmed:

• Inimeste teadlikkuse tõstmine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest läbi meedia, paikkondlike projektide, koolituste ning erinevatele sihtgruppidele suunatud infomaterjalide.
• Toitumise ja toiduga seoses olevate teemade (sh söögitegemine, toidumärgistus, reklaamide mõistmine, hügieen) integreerimine õpetajate koolitusse ning riiklikesse õppekavadesse; vastavasisuliste õppe- ja metoodiliste materjalide kättesaadavuse tagamine.
• Inimeste tervislike toitumisvalikute soodustamine, viies läbi toidumärgistuse alast teavitustööd, koolitades toidukäitlejaid, arendades edasi toitumisalast arvutiprogrammi, korraldades konkursse ning rakendades motivatsioonistrateegiaid toidukäitlejatele.
• Tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimine institutsionaalses toitlustamises, jätkates koolipiima- ja koolilõuna programmi ning tõhustades järelvalvemehhanismi õigusaktidele vastavuse osas.

Strateegia tugevuseks on paljude osapoolte kaasamine. Erinevate valdkondade rakendamise eest vastutavad mitmed asutused ja on kaasatud ka nende rahastamisallikad. Strateegiat finantseerib Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi kaudu, kes koordineerib selle elluviimist. Sotsiaalministeeriumi haldusalas vastutab strateegia elluviimise eest Tervise Arengu Instituut. Lisaks panustavad strateegia elluviimisesse Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja riiklikud institutsioonid nagu Eesti Haigekassa, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit. Strateegia annab võimaluse kaasata kodanikeühendusi ja erasektorit.

Rahvastiku toitumusliku olukorra parandamise üheks võtmeks peetakse töödeldud toidu koostise muutmist (ingl. k food reformulation). Töödeldud toiduainete koostise muutmisel on seni kõige rohkem tähelepanu pööratud soola, suhkru, transrasvhapete ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamisele, nagu ka koguenergia sisalduse vähendamisele. Selle tegevuse eesmärk on mõjutada inimeste toitumist ja toitumise mõju tervisele.

Paljude riikide kogemus näitab, et toiduainete reformuleerimine on keeruline väljakutse toidutööstusele ja selle tulemuslikkust rahvatervisele saab hinnata pikas perspektiivis. Oluline roll on seejuures tegevuse eesmärgistamisel ja süsteemsel lähenemisel kogu protsessile, kaasates teisi osapooli (teadlased, ametiasutused, toitlustajad, rahvatervise spetsialistid jm).