Võrdlusgraafiku tõlgendamise juhis

Ülevaadete viimasel leheküljel leiab võrdlustabeli, mis annab ülevaate maakonna olukorrast võrreldes Eesti keskmisega.

Järgnevalt leiab juhised, mis aitavad võrdlustabeli andmeid mõista ning korrektselt tõlgendada. Juhise saab tervikliku PDF failina avada ja alla laadida siit.

Mida tähendavad rohelised, kollased ja punased täpid?

Rohelised, kollased ja punased täpid märgivad maakonna asukohta Eesti keskmise suhtes ja suunda sellest. Kollasesse alasse jäävad täpid on arvutatud näitaja keskmise hälbe põhjal. Seega, täpp on punane, kui ta jääb Eesti keskmisest vähemalt keskmise hälbe võrra „halvema" poole ning täpp on roheline, kui ta jääb Eesti keskmisest vähemalt keskmise hälbe võrra „parema" poole. Siinkohal tuleb „parema/halvema" tõlgendamisel silmas pidada, et ka Eesti keskmine või parim ei pruugi olla „hea" näitaja, vaid võib näiteks võrreldes teiste Euroopa riikide näitajatega olla oluliselt halvem. Seega ka roheline või kollane täpp võib tähendada olulist rahvatervise probleemi maakonnas! Samuti võib suure varieeruvusega tunnuste puhul ka visuaalselt skaala ühes või teises äärmuses olev täpp siiski kollaseks jääda – sest kuigi maakond erineb mõnevõrra Eesti keskmisest, erinevad ka teiste maakondade näitajad olulisel määral keskmisest ning seega on keskmine hälve suur.

Mida tähendab hele- ja tumehall riba?

Helehall riba näitab kogu varieeruvust ühe näitaja lõikes ehk vahemikku, mille otstes on Eesti parim ja Eesti halvim näitaja. Tumehall riba näitab vahemikku, kuhu enamus Eesti maakondadest asetub. Statistiliselt tähendab see seda, et 25-protsentiil (ehk alumine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. 75-protsentiil (ehk ülemine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. Ülemise ja alumise kvartiili vahele jääb 50% tunnuste väärtustest. Seega 50%-s maakondadest on vastava näitaja väärtus tumehallis alas.