Näitajate tõlgendamise juhis

Maakondade tervise ja heaolu ülevaated koondavad väga suurt hulka erinevaid andmeid, millest korrektsete järelduste tegemisel on oluline mõista, kuidas on näitajad arvutatud ning mida nad näitavad.

Näitajate valikul on ennekõike lähtutud sellest, et kaetud saaksid kõik erinevad tervisega seotud valdkonnad – nii tervisekäitumine, haigestumus, tervishoiuteenuste kasutamine ja suremus kui ka rahvastiku- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad.

Siiski ei olnud alati võimalik kasutada selliseid indikaatoreid nagu oleksime soovimud või nagu mujal Euroopas sageli kasutatakse, kuna tihti piiras ülevaatlikumate ning värskemate andmete valikut piirkondlike andmete puudumine. Näiteks täiskasvanute tervisekäitumise uuringuid viiakse Eestis läbi küll igal paarisaastal, kuid selle uuringu valim võimaldab arvutada Eesti-keskseid ja mitte maakondlikke näitajaid. Seetõttu on käesolevas ülevaates suurem osa tervisekäitumise näitajaid võetud 2006. aastal läbiviidud suurest Eesti Terviseuuringust, mille valim napilt võimaldab maakondlikku eristust.

Tervikliku ülevaate kõigi maakonna näitajate definitsioonide, allikate ja arvutuspõhimõtetega leiad siit, Eesti ja Euroopa võrdluse oma siit.

Erinevad andmeallikad

Ülevaadetes kasutatud andmed pärinevad erinevatest allikatest ning seda tuleb nende tõlgendamisel ka silmas pidada. Näiteks nakkushaiguste andmed on Terviseameti registreeritud ning seega näitab maakonda, kus haigestumine registreeriti. Haigekassa ravikindlustatuse andmed põhinevad rahvastikuregistris registreeritud elukoha ning koolitervishoiu andmed (laste ülekaalulisuse kohta) kooli asukoha maakonnal. Registrite (surma-, sünni- ja tuberkuloosiregister) andmed on inimese raporteeritud elukoha põhised. See kõik võib teatud maakondade näitajaid mõjutada, kuna inimese registreeritud elukoht ei pruugi vastata tegelikule ning näiteks perearsti juures võivad inimesed käia ka teises maakonnas.

Maakonna soo- ja vanusjaotus

Konkreetse maakonna rahvastiku soo-vanusjaotusest ettekujutuse saamiseks on iga ülevaate esimesel lehel maakonna rahvastikupüramiid, kus on toodud nii 2010. kui 2000. aasta seis. Rahvastikupüramiidi abil saab hinnata, millised vanusrühmad on rahvastikus ülekaalus: kas pigem vanemad või nooremad, kas peale on tulemas suurearvuline noorem põlvkond või on lähenevatel aastakümnetel oodata rahvastiku vananemist. Andmete tõlgendamisel on rahvastiku struktuur oluline seetõttu, et näiteks kui maakonnas on ülekaalus vanemad inimesed (vanusrühmad üle 65 eluaasta), on tõenäoline ja loogiline, et selles maakonnas on ka kõrgem haigestumus vanemas eas väljakujunevatesse haigustesse (vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad). Taustateadmised on vajalikud ka teiste näitajate tõlgendamisel. Näiteks, kui maakonna majanduse struktuuris on levinumaks valdkonnaks töötlev tööstus, on tööõnnetuste esinemise tõenäosus suurem.

Suremuskordajad

Suremuskordajad kolme levinuma surmapõhjuse lõikes (surmad vereringeelundite haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja õnnetusjuhtumite tagajärjel) on rahvastiku vanuselise koosseisu erinevuste kõrvaldamiseks standarditud vanale Euroopa standardrahvastikule ning seega võrreldavad ka ilma rahvastikupüramiidiga kõrvutamata, kuna vanuse mõju on juba arvesse võetud.

Võrreldavate näitajate arvutamine

Kuna Eesti maakondade rahvaarv on väga erinev ning paljudes vaadeldavates nähtustes esineb aastati juhuslikke kõikumisi, on enamiku näitajate puhul võrdlusgraafiku jaoks arvutatud kolme aasta keskmine – ning kordaja aluseks omakorda kasutatud kolme aasta keskmist rahvaarvu. Seega ei tasu iga maakonna ülevaate 4. leheküljel olevalt suurelt võrdlusgraafikult otsida täpseid viimase aasta numbreid ning ka aegridades ei ole esitatud täpselt samad arvud.

Siiski tuleb ettevaatlikumalt tõlgendada väiksemate maakondade (eriti Hiiumaa) andmeid, kus ka kolme aasta keskmine näitaja võib tegelikku olukorda mitte kuigi täpselt kajastada. Sellele tähelepanu juhtimiseks on iga maakonna ülevaate 4. leheküljel oleva võrdlusgraafiku juures näitajad, mille puhul nähtuse esinemine on väga väike (10 või vähem juhtu), märgitud kaldkirjas.

Kus võimalik, on kordajate arvutamiseks kasutatud Statistikaameti rändega rahvaarvu, kuna see peegeldab kõige täpsemalt rahvastiku hetkeseisu maakondades ja kohalikes omavalitsustes. Rändega rahvaarv erineb "ilma rändeta" aastakeskmisest või 1. jaanuari rahvaarvust selle poolest, et kajastab ka registreeritud elukohavahetuste teavet ehk rännet, mille tõttu on Harjumaal ja Tallinnas elanike arv veidi suurem ning ülejäänud maakondades veidi väiksem.

Kombineeritud näitajad

Kuna püüdsime leida optimaalseid näitajaid, mis kirjeldaksid paikkonna tervist võimalikult ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult, on kasutatud ka kombineeritud näitajaid nagu tervisekaotus või haldusvõimekus, mis mõlemad on mitmete eri tunnuste põhjal arvutatud indeksid. Samuti on mõnes näitaja all arvesse erinevaid muutujaid (nt seksuaalsel teel levivate haiguste hulgas on lisaks HIV-le arvatud ka neli muud haigust ning alkoholisurmade alla on koondatud surmad erinevatesse alkoholi tarvitamise tagajärjel kujunenud haigustesse).