Nakkuse või haiguse arenemine organismis

Inimese hingamisteedes on kaitsemehhanismid, mis väldivad õhus leiduvate kahjulike osakeste sattumist kopsudesse. Karvakesed ninas püüavad kinni õhus hõljuvad suuremad piisktuumad ja tolmuosad. Väiksemõõdulised piisktuumad ja tolmuosad, mis ninast läbi pääsevad, kleepuvad bronhe katvale limasele sekreedile. Ripsepiteeli ärrituse tõttu pühitakse piisktuumad ja tolmuosad kurku, kust need välja köhitakse. Kopsualveoolidesse satuvad väga väikesemõõduliseks kuivanud piisktuumad.

Kui inimene on nakatunud, paljunevad tuberkuloositekitajad kopsu alveoolides. Väike osa neist pääseb verre ja levib kõikjale organismis. Bakterid võivad levida igasse organisse ja koesse. Kuid sagedamini kahjustuvad tuberkuloosist kopsud, neerud, kesknärvisüsteem ja luud. Tavaliselt reageerib organismi immuunsüsteem 2–10 nädala pärast ning pärsib mükobakterite paljunemist ja edasist levikut.

Tuberkuloosi nakatumine ehk infitseerumine tähendab, et organismis on eluvõimelised tuberkuloositekitajad, mis on peremeesorganismi immuunsüsteemi kontrolli all. Nakatunud inimese organismis on bakterite edasine paljunemine ja levimine peatatud. Sellise seisundi saavutamiseks kulub tuberkuloosi nakatumise järel tavaliselt 2–10 nädalat. Tuberkuloosset infitseerumist saab määrata tuberkuliintestiga või interferoon gamma määramisega. Tuberkuloositekitajaga nakatunud inimesed ei ole nakkusohtlikud. Teisiti öeldes: nad ei levita tuberkuloosi teistele inimestele. Kopsude röntgenogrammil ei ole neil tuberkuloosile iseloomulikke muutusi. Tuberkuloosi nakatunud inimene ei ole haige. Enamiku inimeste immuunsus on nakatumise korral küllaldane eluaegseks kaitseks.

Umbes 10% tuberkuloosi nakatunud inimestest võib protsess üle minna tuberkuloosi haigestumiseks. Haigus areneb juhul, kui inimese immuunsüsteem ei ole suuteline baktereid kontrolli all hoidma. Selle tulemusena paljunevad bakterid kiiresti ning levivad lümfisoontesse, regionaalsetesse lümfisõlmedesse, edasi verre ja verega teistesse kaugemal asuvatesse kudedesse ja organitesse. Tuberkuloosist kahjustuvad tavaliselt kopsude ülaosad (tipud), neerud, kesknärvisüsteem ja luud-liigesed. Kahjustuse piirkonnas võib tekkida kudede infiltratsioon, tühikute moodustumine ja infektsiooni levik. Tuberkuloosi haigestumise risk on suurim esimesed kaks aastat pärast nakatumist. Mitmed seisundid võivad vähendada inimese vastupanuvõimet haigustele.

Tuberkuloosi haigestumise riskifaktorid on:

1. HIV/AIDS
2. alkoholism, narkomaania
3. immuunosupressiivne ravi (ravi, mis nõrgestab immuunsüsteemi)
4. alatoitlus
5. stress
6. kaasuvad kroonilised haigused: diabeet (suhkurtõbi), silikoos (kopsutolmustus), vähkkasvajad ja nende ravi (radioteraapia, kemoteraapia), hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus), kroonilised infektsioonid organismis.

MÄRKSÕNAD: tubekuloos tbc tiisikus