Tuberkuloosihaigestumus Eestis, selle trendid ja mõjutavad tegurid

Tuberkuloosi (TB) haigestumine tõusis Eestis valulapseks taasiseseisvumise aastatel: 1998. aastal diagnoositi 47,5 uut tuberkuloosijuhtu 100 000 elaniku kohta, mis on ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.

Tingituna Eestis taasiseseisvumise järgselt toimunud järsust TB haigestumuse tõusust, kinnitati esimene tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003, praegu on kehtiv „Riikliku tuberkuloositõrje strateegia ja tegevuskava aastateks 2008–2012".

Programmi käigus loodi otseselt kontrollitav ravisüsteem – OKR (tuberkuloosiravimite igapäevane võtmine meditsiiniõe või sotsiaaltöötaja juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus), TB ravi hakkas toimuma ranges vastavuses standardiseeritud raviskeemidega, riiklike ravimiostudega tagati kõigile haigetele vajalike tuberkuloosiravimite tasuta kättesaadavus, korraldati ümber TB laboriteenistus, vähendamaks nakkusohtu ehitati ümber ja varustati ajakohaste ventilatsioonisüsteemidega TB haiglaravi osakonnad, korraldati ümber TB ravi kinnipidamisasutustes ning loodi tuberkuloosiregister, mis võimaldas täpselt jälgida haigestumise dünaamikat ja kasutatud raviskeemide efektiivsust.

Alates 2000. aastast on TB haigestumine langenud keskmiselt 8% aastas ja 2010. aastal oli esmashaigestumus vähenenud 18,7-ni 100 000 inimese kohta, 2011. a esialgsetel andmetel on esmashaigestumus 19,7 100 000 inimese kohta.

23.–27. augustil 2010 toimunud TB alase visiidi käigus külastas Eestit WHO/ECDC välisekspertide grupp. Visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti TB ennetamise ja tõrje alase tegevusega ning ravi- ja seiresüsteemiga, et koos kohaliku meeskonnaga leida võimalikke lahendusi efektiivsemaks tegutsemiseks ning võimalikke kohti rahvusvaheliseks koostööks ja teadustööks.

Visiidi kokkuvõttel tunnustasid väliseksperdid kõrgelt Eesti saavutusi TB järjepideval haigestumise vähendamisel ja tõid välja, et Eesti on liikumas üldisest tuberkuloosiepideemiast lokaliseeritud epideemia suunal, mis tähendab, et edaspidi tuleks TB haigestumise vähendamiseks kontsentreeruda TB ennetamisele ning varajasele avastamisele ja tõrjele riskigruppide seas, sh HIV-nakkusega isikud, narkomaanid, alkoholi kuritarvitajad, kodutud. Lisaks TB ravile tuleks samaaegselt tegelda ka nende patsientide sõltuvusraviga ja sotsiaalsete vajadustega, mistõttu TB ravi üldkulud ühe patsiendi kohta tõusevad.

Lisaks toodi välja vajadus pöörata senisest enam tähelepanu nn „kroonikutele" ehk korduvravijuhtudele (ravikatkestajad või eelmise ravikuuri ebaefektiivse raviga lõpetanud), vähendades MDR-TB nakkuse levikut ühiskonnas. 2009. aastal registreeriti 33 korduvravijuhtu, neist 23 MDR juhtu, 2010. aastal – 28 juhtu, neist 15 MDR.

Nakkusohtlikud (bakterioskoopiliselt positiivsed) TB haiged kuuluvad haiglaravile vastavalt Sotsiaalministeeriumi 31.10.2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised" punktile 53, kuid puudub meede, kuidas seda tagada ning mida teha siis, kui patsient on krooniline bakterieritaja, kuid tema raviks puuduvad võimalused – ravi on tunnistatud ebaefektiivseks kaasuvate haiguste ja/või ravile allumatuse tõttu.

Tabel. Tuberkuloosihaigestumus1998–2012 

Eesti eriliseks probleemiks on multiresistentsete (MDR) ja eriti resistentsete (XDR) tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal.

Kui tundliku tekitajaga tuberkuloosi ravi kestab pool aastat, siis MDR tuberkuloosijuhu ravi kestus on oluliselt pikem, minimaalselt 18 kuud, kuid enamjaolt siiski üle kahe aasta. Eestis leviv multiresistentset TB põhjustav bakter on 85% juhtudest resistentne kõigile 4–5 tuberkuloosi põhiravimile ja kasutusele tuleb võtta mitmeid reservpreparaate. Viimased on tunduvalt kallimad, nõrgema toimega ja oma sagedaste kõrvaltoimete tõttu ka patsiendile raskemini talutavad. Ravitulemused ka kõige paremate võimalustega riikides jäävad alla 70%. Ühe haigusjuhu ravimite maksumus võib olenevalt tekitaja resistentsusest ulatuda 1900–19 000 euroni.

Ligi 40% TB-haigetest esineb raviarsti andmetel alkoholi kuritarvitamist, 7% narkootikumide tarvitamist.

Alates 2011 on kõigis TB statsionaarsetes raviasutustes võimalik opioidsõltlastel saada TB raviga samaaegselt metadoonasendusravi ja neil patsientidel, kes on motiveeritud on võimalik saada TB raviga samaaegselt ka alkoholsõltuvuse ravi (ravimid, psühhoteraapia ja nõustamine) Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus ning vähemal määral SA PERH TB osakonnas Kosel.

Eestis on TB ravi üheks peamiseks probleemiks ravikatkestajate suur osakaal. TB ravis loetakse ravikatkestamiseks olukorda, kus patsient ei ole ravile naasnud kahe kuu jooksul. Ravikatkestamise peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Seega, luues edaspidi võimaluse pakkuda motiveeritud haigetele TB ravi ajal kaasuvalt tasuta alkolsõltuvuse ravi, võib loota ravitulemuste paranemist. TB ravitulemusi on parandanud ka Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele rakendatav võimalus saata kohtu otsusega korduvalt ravirežiimi rikkunud või TB ravist keeldunud nakkusohtlik TB haige 182 päevaks sundravile.

Järjest tõsisemaks probleemiks on muutunud tuberkuloos HIV-positiivsetel patsientidel. Siin on oluliseks riskirühmaks narkomaanid. HIV uuring soovitatakse teha kõigile TB-haigetele, kuna HIV-positiivsel inimesel on 30 korda suurem tõenäosus haigestuda tuberkuloosi võrreldes HIV-negatiivsega. Praeguseks oleme jõudnud selleni, et igal aastal arvele võetud TB patsientidest on üle 90% HIV testitud, 2007.–2010. aastal oli 9–10% TB-juhtudest HIV-positiivsed, 2011. aastal oli vastav näitaja 13,2%.

Enamik HIV+/TB juhte on diagnoositud Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja vanglates.

Kõik uuringud tuberkuloosi suhtes ja tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ega sõltu ravikindlustuse olemasolust. Uuringule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja ja tuberkuloosiuuringud on ka ravikindlustust mitteomavatele inimestele tasuta.

Arsti poole võivad pöörduda kõik tuberkuloosikahtlusega inimesed, varem tuberkuloosi põdenud isikud ja tuberkuloosihaigetega kontaktis olevad isikud.

Parim viis tuberkuloosinakkuse leviku tõkestamiseks on kõigi tuberkuloosihaigete õigeaegne otseselt kontrollitav ravi, st patsient võtab TB ravimeid meditsiinitöötaja järelevalve all ja juuresolekul. TB põhiravimeid apteegist ise osta ei saa ja neid haigetele koju kaasa ei anta.