Tubakatarvitamise olukord ja trendid Eestis

Eestis suitsetab igapäevaselt 26% täiskasvanud elanikkonnast – veidi rohkem kui 231 000 inimest.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on igapäevasuitsetajad 36,2% Eesti meestest ja 18,3% naistest. Kui meeste seas on suitsetamislevimus langustendentsis (1994. aastal igapäevasuitsetajaid 50%, 2012. aastal 36% – langus 14% võrra), siis naiste seas on suitsetamislevimuse langustendents samal ajavahemikul tunduvalt väiksem (vastavalt 21% ja 18%, langus 3% võrra). Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne.

Haridustase ja suitsetamine

Positiivsena võib märkida igapäevasuitsetajate osakaalu langust haridustaseme järgi. Kui 2010. aastal suitsetas igapäevaselt alg- ja põhiharidusega täiskasvanutest 42%, siis 2012. aastal suitsetab 5% vähem, st 37%. Ka kõrgharidusega inimeste seas on igapäevasuitsetamine langenud samal ajavahemikul 1% võrra (vastavalt 13% ja 12%). Siiski on endiselt taunimisväärne 25% erinevus igapäevasuitsetamises haridustaseme järgi.

Rasedad ja suitsetamine

Murettekitav on suitsetamine rasedate seas. 2012. aastal on märgata vähest langustendentsi. Kui Eesti Sünniregistri andmetel oli 2010. aastal suitsetavaid rasedaid 8,8%, siis 2012. aastal on neid 8,3% (langus 0,5% võrra). Seejuures lõpetas suitsetamise esimesel trimestril võrdlusaastatel ainult 1,2%. 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema rasedusaegse suitsetamise tulemus. Veelgi enam, beebi sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena. Suitsetavate vanemate lastest saavad kergemini suitsetajad ning neil kujuneb välja nikotiinsõltuvus kiiremini ja tugevamini kui mittesuitsetavate vanemate lastel.

Tubakasuitsuga saastatud keskkond

Kui tööl viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas alla 1 tunni päevas 11% täiskasvanutest, siis kodus eluruumides viibib tubakasuitsuses keskkonnas ligi 23% elanikest – nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubakakeemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad, mängivad ja viibivad.

Kooliõpilaste suitsetamine

Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ning selle alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust.

Kooliõpilaste seas on igapäevasuitsetajaid 5,5%, sellest poiste seas 7% ja tüdrukute seas 4%.

Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste seas, on taunitavaks näitajaks suitsu proovimisega alustamine juba varem kui 12-aastaselt (vastavalt 11,9%). Siiski võib positiivse näitena tuua sigarettide proovimisega hilisema alustamise trendi 11-aastaste õpilaste seas. Kui 2006. aastal ei olnud sigarette proovinud 62% poistest vanuses 11 aastat, siis 2010. aastal oli see osakaal 70%. Tüdrukute seas olid 11-aastaste tulemused vastavalt 82% ja 83%.
15-aastastest poistest on sigaretti proovinud 77% ja tüdrukutest 65%, olles rahvusvahelises võrdluses teiste riikidega 5. kohal Gröönimaa, Läti, Leedu ja Tšehhi järel (HBSC 2010). 15-aastastest poistest suitsetavad iga päev sigarette 16% ja tüdrukutest 10%, olles selliste näitajatega teiste riikide seas 16. kohal Gröönimaa, Ungari, Läti, Soome jt riikide järel.

Kuigi igapäevasuitsetajate osakaal 11–15-aastaste õpilaste hulgas langeb, on populaarsust võitmas vesipiibu suitsetamine ja huuletubaka e snusi tarvitamine. Kui igapäevaselt suitsetab 11-15-aastaste vanusgrupis 7% poistest ja 4% tüdrukutest, siis vesipiipu suitsetab 25% poistest ja 26% tüdrukutest regulaarsusega harvem kui 1 kord nädalas (HBSC 2010).

Andmetest näeme, et tüdrukud suitsetavad vesipiipu isegi rohkem kui poisid.

Kahjuks puuduvad 2010. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes veel andmed huuletubaka tarvitamise kohta, mis kindlasti leiavad käsitlust 2013.–2014. aasta uuringus.

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogramm Suitsuprii Klass

Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal kooliõpilaste suitsetamisvastast ennetusprogrammi Suitsuprii Klass, mis ka 2013/2014. a andis tulemusrikkaid tagajärgi – suitsupriiks jäi 85% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimine lisada noortele tubakavastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed.

Kasutatud allikad:

1. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI 2012
2. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, HBSC 2010
3. Eesti Sünniregister, TAI 2012