Ülekaalulisuse ennetamine

Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus.

Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine.

Viimasele, 2012. aasta kevadel toimunud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu postiküsitlusele, mis kajastas masujärgset aega, vastas 2969 inimest vanuses 16–64 aastat.

Uuringutulemused näitasid, et võrreldes masuajaga (eelmine, 2010. aasta uuring) erilisi muutusi Eesti täiskasvanute tervisekäitumises, ka toitumise osas, ei ilmnenud.

Soovitavast päevasest kogusest vähem söövad puuvilju/marju peaaegu pooled vastanutest (49,2%) ja nende osa kasvab pidevalt, köögivilju peaaegu kolm neljandikku (71,8%). Kala mittesööjate osa on aga aasta-aastalt vähenenud.

Jätkuvalt on tõsiseks probleemiks täiskasvanute ülemäärane kehakaal. Ülekaalus (kaaluindeks 25,05–29,9) oli 35,9% meestest ja 25,6% naistest, võrreldes masuajaga olid need protsendid veidi väiksemad. Näitaja tõus ilmnes ainult 16–34-aastastel meestel, kõigis vanuserühmades oli ülekaaluliste osa meestel suurem kui naistel. Rasvunud (kaaluindeks 30 või rohkem) olid, st põdesid rasvtõbe, 18,6% meestest ja 19,3% naistest, näitaja on pidevalt kasvanud alates 1994. aastast. Meestel on rasvunute osa suurenenud kiiremini, nii et vahe naistega on viimastel aastatel peaaegu kadunud. Rasvunuid oli kõige rohkem 55–64-aastaste seas ja enamikes vanuserühmades (va kõige nooremad ja vanemad) oli nende osa suurem meestel. Ligi veerand vastajatest sooviks saada toitumisspetsialisti nõuannet enda kaalu alandamiseks.