Maakondlikud tervisetoad ja tervisenõukogud

04. Veebruar 2014

Eesti paikkondliku tervisedenduse arengus ja korralduses on oluline koht maakondlikel tervisetubadel ning tervisenõukogudel, mille üle-Eestiline võrgustik loodi 2005. aastal.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) ennetamise riiklik strateegia aastani 2020 kinnitati Vabariigi Valitsuse 3.veebruari 2005 istungi protokolliga. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku varajases haigestumises ja suremuses südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

SVH strateegia raames avati 2005. aastal igas Eesti maavalitsuses maakondlik tervisetuba. Tervisetuba on maakondlik tervise edendamise ja arendamise keskus, kus töötab vähemalt üks maavalitsuse spetsialist. Tervisetoad on mittemeditsiinilised, metoodilised kabinetid ning nende põhiülesandeks on ellu rakendada maakondlikku tervisestrateegia tegevuskava koostöös kohalike omavalitsustega ning erinevate võrgustikega. Lisaks kõigile maavalitsustele, on tervisetoad avatud ka Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tervisetubade tegevust rahastatakse läbi erinevate riiklike tervisestrateegiate ja –programmide.

Samal aastal moodustati kõigi maavalitsuste juurde tervisenõukogud, mille peamiseks ülesandeks on maakondlike tervise valdkonna prioriteetide määratlemine ning maakondliku tervisestrateegia ja tegevuskava koostamine. Tervisenõukogu juhtimisel viiakse tegevusi ellu läbi maakondliku tervisetoa.

Tervisenõukogu ja tervisetoa ülesanneteks on:

riiklike tervisestrateegiate ja -programmide elluviimine ja koordineerimine maakonnas;
maakonna elanike informeerimine terviseolukorrast ja terviseteenuste olemasolust, maakonna elanike terviseseisundist ning oma töötulemustest;
maakondliku tervisedendusliku võrgustiku väljakujundamine, koordineerimine, juhendamine;
tervist edendava maakondliku arendustegevuse koordineerimine ja võimestamine maakonnas: lasteaiad, koolid, haiglad, töökohad;
elanikkonna tervisesituatsiooni ja -mõjurite analüüs sh maakondliku terviseprofiili koostamine ning sellele tuginevate ettepanekute tegemine maakonna arengukava täiendamiseks;
paikkondade ja gruppide suutlikkuse arendamine toimetulekuks kohalike probleemide lahendamisel;
partnerluse arendamine erinevate sektorite ja institutsioonide vahel terviseprobleemide käsitlemiseks;
elanikkonna tervisealase teadlikkuse ja oskuste arendamine;
terviseteenuste ja nõustamissüsteemi loomine;
kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste, erinevate ühenduste jne nõustamine terviseedenduse alal sh terviseprofiilide koostamisel;
tervisealase teabe/info levitamine eesmärgiga väärtustada tervist ning tõsta sotsiaalset vastutust tervise eest;
erinevate tervisedendusliku sisuga ennetusürituste planeerimine, läbiviimine;
koostöö teiste maakondade tervisenõukogude ja tervisetubadega;
koostöö Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumiga.