Uimastitega seotud juhised eri osapooltele

Järgnevalt on lisaks peatüki 5 käsitlusele konkreetselt välja toodud juhised eri osapooltele (õpilased, kooli töötajad, kooli juhtkond) ning tegevused (politsei, lastekaitse) uimastitega seotud olukordades. Nende koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadusandlusest, sh Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS), alkoholiseadus (AS), tubakaseadus (TubS), narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS), põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), sotsiaalhoolekande seadus (SHS), isikuandmete kaitse seadus (IKS), politsei ja piirivalve seadus (PPVS), kuid loetelud ei pruugi katta kõiki võimalikke olukordi. Lisaks on kirjeldatud uimastitega seotud olukorras rakendatavaid protsesse. Iga kool sätestab oma kodukorra, kus tuuakse välja detailsemad juhised, millest osapooltel lähtuda tuleb.

Juhised õpilasele

1. Alaealine õpilane ei tohi Eesti seadusest tulenevalt omada ega vallata (hoida enda käsutuses) alkohoolset jooki (AS § 46) ning omandada ja omada tubakatooteid (TubS § 28). Narkootiliste ainete käitlemine (omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) on keelatud (NPALS § 3).
2. Kool võib võtta hoiule esemeid, mida õpilane kasutab viisil, mis pole kooskõlas kooli kodukorraga. Hoiule antud esemed hoiustatakse ja tagastatakse kodukorras sätestatud korras (PGS § 58 lõik 3).
3. Õpilasel ei ole kohustust retseptiravimite tarvitamisest kooli informeerida (andmed terviseseisundi või puude kohta on delikaatsed – IKS § 4), kuid on soovituslik teavitada ravimite tarvitamisest kooli tervishoiutöötajat või klassijuhatajat (või küsimuste korral viidata arsti ettekirjutusele ning paluda kontakteeruda oma vanematega ravimite vajalikkuse kinnitamiseks). Seda nii õnnetuste vältimiseks kui ka kahtlustuste vältimiseks, et õpilane tegeleb ebaseaduslike uimastite omamise ja tarvitamisega.

Juhised kooli töötajale

1. Kooli territooriumil ning asutuse piiratud maa-alal on uimastite tarvitamine, müümine või edasi andmine keelatud kõigile kooli töötajatele (TubS § 49, AS § 70, NPALS § 15).
2. Kooli töötajal on õigus võtta õpilastelt ära kõik uimastid. Narkootiliste ainete omamisest teavitatakse politseid ja äravõetu antakse üle politseile. Kui alaealine õpilane omab mõnda muud uimastit, tegutsetakse vastavalt politseilt saadud korraldusele. Täisealisel õpilasel on koolipäeva lõpus õigus saada legaalsed uimastid tagasi.
   1. Õpilase poolt väärtarbitavad uimastavad ained (liimid, lakid, lahustid; rahustid ja uinutid, mida tarvitatakse arsti korralduseta) võib samuti ära võtta.
   2. Uimastite tarvitamisega seotud esemed võib ära võtta vastavalt koolis kehtestatud kodukorrale. Õpilasel on koolipäeva lõpus õigus saada esemed tagasi, v.a juhul, kui hoiustatud esemete äravõtmisest teavitatakse alaealise lapse vanemat või hooldajat ning vanema nõusolekul asju ei tagastata.
3. Uimastitega seotud olukorra puhul rakendatakse põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid PGS § 58 sätestatud tingimustel ja korras.
4. Iga uimastitega seotud juhtumi korral on kohustus esimesel võimalusel teavitada sellest lapse seaduslikku esindajat edasiste arusaamatuste vältimiseks (nt korduvate üleastumiste puhul lapsevanema süüdistused selle kohta, miks teda esmakordselt ei teavitatud).
5. Kooli töötajal on kohustus kaitsta teiste inimeste privaatsust ning hoida konfidentsiaalsust. Isikuandmeid tohib jagada vaid lastekaitsetöötaja ja politseiga (LaKS § 6 lõik 1 ja § 59 lõik 2, SHS § 24 lõik 1 ja § 37 ning IKS § 10 lõik 2 annavad valla- või linnavalitsusele õiguse töödelda isikuandmeid, mis on vajalikud laste kaitse, abistamise, hoolekande ja eestkoste korraldamiseks. PPVS § 746 järgi on politseil õigus töödelda isikuandmeid).
6. Kui alaealine noor tuleb kooli uimastijoobes, peab ta sealt seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku saatel lahkuma. Kool määratleb oma kodukorras (või mõnes teises dokumendis), kus laps viibib vanemate või seadusliku esindaja saabumiseni. Noort üksi minema saates ei saa me kindlustada tema turvalist koju jõudmist ning sel juhul ei pruugi vanemad või lapse hooldajad vahejuhtumist teada saada. Uimastite tarvitamise tuvastamiseks tuleb pöörduda politseisse, kes organiseerib ekspertiisi (PPVS § 7²³).
7. Kooli töötajal on kohustus aidata oma võimaluste piires õpilast ja/või lapsevanemat/ hooldajat, kes on abi küsinud või oma murest rääkinud (vajadusel suunata tugiteenusteni koolis või väljaspool kooli). Keerulisem on aidata kedagi, kes ei soovi abi saada. Kui ohus on lapse tervis, elu, turvalisus, areng, heaolu või elu, tuleb abivajavast lapsest teatada lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile (LaKS § 59).
8. Mõnikord tuleb koolil tegeleda vanemaga/hooldajaga, kes on uimastijoobes. Kui kooli töötaja tunneb muret lapse usaldamisega uimastijoobes vanema kätte, võib ta rakendada alternatiivseid võimalusi (lapsele tuleb järele teine vanem või vanavanem). Kooli töötajate eesmärgiks on alati õpilaste heaolu säilitamine. Kui lapsevanema käitumine on ohuks lapsele, kaasatakse juhtumi lahendamisse kooli sotsiaalvaldkonna spetsialist või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja (või töötaja, kes vastutab valla- või linnavalitsuse lastekaitse eest) ning politsei (LaKS § 59 ja § 32, SHS § 37).

Juhised kooli juhtkonnale

1. Kui koolis on toimunud uimastitega seotud juhtum, tuleb kõiki kooli töötajaid sellest teavitada. Kooli juhtkond tohib teistele kooli töötajatele jagada vaid üldist, isikustamata infot – näiteks kui suur hulk õpilasi osales uimastitega seotud juhtumis, mis uimastiga tegu oli, kas uimastit tarvitati, müüdi või omati jne. Juhtumiga seotud õpilas(t)e nimesid, vanust, klassi, sugu ja muud infot, mis võiks õpilase isiku tuvastamiseni viia, jagada ei tohi. Üheskoos otsustatakse, kas ja mis teavet kooli õpilastele ning vanematele/hooldajatele jagatakse. Kui infot tuleb jagada, on seda parim teha nii kiiresti kui võimalik, et vältida valeinfo levikut.
2. Kui on toimunud uimastitega seotud olukord ning meedia tunneb selle vastu huvi, peab avaldust tehes lähtuma sellest, mis on parim õpilaste, koolitöötajate, vanemate/hooldajate ning teiste intsidendis osalenute jaoks. Juhtumiga seotud personaalset infot (nimi, vanus, klass, sugu), mis võiks viia õpilase isiku tuvastamiseni, ei tohi avaldada (IKS § 11).
3. Kooli juhtkonnal on kohustus kontakteeruda kohaliku lastekaitsetöötajaga ning osaleda varajases märkamises ja sekkumises enne probleemide süvenemist ning kriisi teket.

Politsei läbiviidavad tegevused

1. Politsei võib teostada koolis politseilist järelevalvet laekunud informatsiooni alusel. Teave selle kohta, et uimasteid tarvitatakse või muul moel käideldakse (ost/müük), võib laekuda lapselt, lapsevanemalt, koolist või mujalt, nt analüüsist või on mõne varasema menetluse käigus saadud. Politsei hindab saadud teabe tõenäosust ja otsustab, kas on alust järelevalve teostamiseks.
2. Politseilise järelevalve käigus võidakse kontrollida isikute ringi (nt konkreetse kooli või klassi õpilased) või teatud piirkonda (nt kooli ümbruses toimuv). Kui informatsioon on vaid ühe kindla isiku kohta, võib ainult tema suhtes rakendada meetmeid, nt isiku või asjade läbivaatust (PPVS § 7³⁵ ja § 7³⁶).
3. Politseilise järelevalve läbiviimise eest vastutav isik pöördub esimesena kooli juhtkonna poole. Kooli esindajaks saab olla direktor või teda asendav isik. Kooli juhtkonnaga:
   1. arutatakse läbi planeeritavad tegevused ja ulatus (kes viibib juures, kes milliseid selgitusi klassis jagab jne), selgitatakse edasisi tegevusi ning vastatakse tekkida võivatele küsimustele (NB! infoallikaid ei avaldata);
   2. sõlmitakse vajalikud kokkulepped (näiteks ruumi osas indikaatorvahendi kasutamiseks või läbivaatuse teostamiseks);
   3. arutatakse läbi isikute ring, kes võib olla kaasatud politsei teostavatesse tegevustesse (kooli juhtkond juures viibida ei või, kaasatud võib olla vajadusel kooli sotsiaalpedagoog või psühholoog).

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja läbiviidavad tegevused

1. Lastekaitsetöötajal on õigus saada infot või andmeid abivajava lapse kohta haridusasutuselt.
2. Lastekaitsetöötajal on kohustus aidata lapsi, kelle vanem või hooldaja ei ole mingil põhjusel võimeline olukorraga toime tulema ning lapse heaolu ja turvalisuse eest hoolt kandma (LaKS § 59).
3. Lastekaitsetöötajal on kohustus seista lapse heaolu ja huvide eest ning õigus paigutada laps ohututesse tingimustesse, kui pere seab ohtu lapse tervise (näiteks kui lapsevanem on joobes ning ei suuda lapse ohutust ja heaolu tagada).
4. Lastekaitsetöötajal on võimalus ja õigus pöörduda vajadusel kohtu poole perekonnaseaduse § 134 alusel lapsevanemale hoiatuse, ettekirjutuse tegemiseks või kohustuse määramiseks ning rasketel juhtudel vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks (näiteks kui vanem on korduvalt joobes ning ei suuda lapse ohutust ja heaolu tagada).

Juhised kooli tervishoiutöötajale

1. Kooli tervishoiutöötajal on kohustus õpilaste ennetava tervisekontrolli raames küsitleda õpilasi nende eluviisi, sh uimastite ja alkoholi tarvitamise osas, analüüsida saadud tulemusi ning vastavalt sellele planeerida vajalikud ennetus- või sekkumistegevused kas individuaalselt õpilasele või teatud grupile suunatult koostöös kooli tervisenõukogu, personali ja lastevanematega (PGS § 43).
2. Kooli tervishoiutöötajal on kohustus nõustada oma teadmiste piires last või tema perekonda uimastitega seotud küsimustes ning vajadusel suunata abivajaja edasi talle vajalike teenusteni.
3. Kooli tervishoiutöötajal on õigus viia läbi alkoholi tarvitavate noortele individuaalset lühinõustamist CRAFFT (uimastitega seotud tervisekäitumise kaardistamise küsimustik alaealistele) mudeli põhjal.
4. Kooli tervishoiutöötajal on kohustus ja õigus osutada tähelepanu koolis enim esinevatele terviseprobleemidele ning pakkuda välja võimalusi nende ennetamiseks ning nendega tegelemiseks.
5. Kooli tervishoiutöötajal on õigus teada kõigist koolis esinenud uimastitega seotud juhtumitest (isikustamata teave).