Vigastuste tagajärjed ühiskonnas

Haigekassale tähendasid vigastused ja mürgistused 2009. aasta ravikuludes 422,3 miljonit krooni. Kokku sai ravi 158 703 inimest. 15–19-aastaste noorte ravi vajas 20 miljonit krooni ja 20–24-aastaste noorte vigastuste ravi vajas samuti 20 miljonit krooni. Kui 10. eluaastani on poistel ja tüdrukutel võrdne risk sattuda haiglasse, siis alates 10. eluaastast proportsioon muutub, vigastuse tõttu ravivajajatest on 2/3 poisse ja kolmandik tüdrukuid.

Ravikuludele lisanduvad veel töövõimetushüvitiste, taastusravi ja ravimite kulud. Ühe vigastushaige raviks kulub keskmiselt 850 eurot ning selle lisandub töötajatel keskmiselt 190 eurot töövõimetushüvitiste kulu.

Kukkumised moodustavad noortel poole ravi vajavatest vigastustest ning need on põhjuseks ka rasketele peatraumadele ja teistele pikaajalistele terviseprobleemidele. Iga kuu vajab kukkumise tõttu ravi üle 1000 15–24-aastase noore.

Raskematel juhtudel vajatakse ravi mitu nädalat või kuid ning ravi hind ulatub 13 000 kuni 19 000 euroni.

Vigastustega on seotud ka suur hulk kaudseid kulusid, mida on keeruline rahanumbritesse panna, näiteks töö- ja õpiaja kaotus, langenud produktiivsus. Vähemolulised ei ole aga ka vigastatu lähedaste emotsionaalne kannatus ja ajakulu vigastatud lapse põetamisele, toetamisele ja vajalikele elukorralduslikele muudatustele. Vigastusejärgset depressiooni ja selle tagajärgi ei ole Eestis seni uuritud.

Haiguskoormuse uuringu andmetel (1) kaotas Eesti rahvas 2003. aastal vigastussurmade ja -haiguste tõttu 53 731 aastat. Võttes arvutuse aluseks SKP per capita (95 241 krooni), leidis Lai, et see maksis riigile 5,1 miljardit krooni (2000. aasta püsivhindades). Sellise summa vääringus oleksid need inimesed panustanud riigi majandusse, kui nad oleksid olnud vigastamata ja elus (1). Vigastustest tingitud tootlike eluaastate kaotus ning sellest tulenev kahju ühiskonnale on ligikaudu sama suur kui vereringehaigustest ja kasvajatest johtuv kokku. Arvutused näitavad, et üksnes vigastussurmade vähendamine 50% aastas suurendaks ühiskonna sissetulekuid aastas 1,2 miljardi krooni võrra (2).

(1) Lai, T (2006).

(2) Kaasik, T, Uusküla, L (2007). Vigastused Eestis: levimus, tagajärjed ja ennetus.

MÄRKSÕNAD: vigastused traumad vigastuste ennetamine