HIVi ennetamine Eestis

Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi riiklikul tasandil ellu Rahvastiku Tervise Arengukava ja riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015 raames.

Ajaloost

Riik alustas HIVi-alast ennetustegevust 1990. aastate alguses. Esimene riiklik programm – AIDSi profülaktika riiklik programm – viidi ellu aastatel 1992–1997, sellele järgnes HIVi ja AIDSi ning teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise riiklik arengukava (1997–2001). 16. jaanuaril 2002 kinnitas Vabariigi Valitsus HIVi ja AIDSi ennetamise riikliku programmi aastateks 2002–2006, millest lähtuvalt viidi ennetustegevusi ellu aastatel 2002–2005. HIV-epideemia muutudes aga kerkis vajadus uue riikliku poliitika järgi ning 2004.–2005. aastal tegeles Sotsiaalministeerium uue riikliku HIVi ja AIDSi strateegia väljatöötamisega. 2005 kinnitas valitsus riikliku HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015, mis oli kuni 2012. aasta lõpuni Eestis läbiviidava HIV-ennetuse aluseks. Alates 2013. aasta jaanuarist on HIV ennetamise alased tegevused integreeritud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaani. Riiklik HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015 kehtib endiselt, täpsemad tegevused strateegia eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaanis aastateks 2013–2016.

Riiklik HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015

Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langustendents HIV-nakkuse levikus. Seejuures on eesmärgiks aastaks 2015 uute HIV-nakkuse juhtude arvu vähenemine 100 000 elaniku kohta 20ni (2004. a vastav näitaja 55) ja strateegia tegevuste abil ära hoida HIVi laiem levik üldelanikkonna hulgas, mille üheks näitajaks on see, kui rasedatest naistest oleks üle 1% HIVi nakatunud.

Uue riikliku strateegia kinnitamisega kinnitati ka strateegia juhtorgan, Vabariigi Valitsuse HIVi ja AIDSi komisjon, mis on väga laiapõhjaline, esindades nii valitsusorganisatsioonide kui ka HIV-valdkonna ekspertide ning HIV-positiivsete inimeste seisukohti. Strateegia loob laiema raamistiku ja seab põhimõtted, millest tuleks ennetustegevuses lähtuda. Strateegia raames planeeritud tegevusi viivad ellu paljud mittetulundusühingud, tervishoiuasutused, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, vanglad ning mitmed teised asutused.

Strateegia peamised tegevusvaldkonnad on:

• Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused
• HIVi ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas
• Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused
• Kinnipidamisasutustes HIVi ennetamine
• Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine
• HIVi ennetamine meestega seksivate meeste seas
• Kutsetöö käigus HIVi ennetamine
• HIV testimine ja nõustamine
• Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine
• HIVi ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine
• Tegevuste seire ja hindamine

Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused

Narkootikumide süstimisega kaasnevate kahjude vähendamiseks rakendatakse Eestis süstlavahetus- ja nõustamisteenust ning pakutakse opioidsõltlastele asendusravi. Teenuseid rahastab ja koordineerib Tervise Arengu Instituut. Süstlavahetus- ja nõustamisteenuseid osutavates keskustes saavad sõltlased puhtad süstlad ja nõelad, neid nõustatakse erinevatest abisaamise võimalustest, turvalisemast süstimisest ning seksuaalkäitumisest, motiveeritakse süstimisest loobuma ja pöörduma sõltuvusravile. Mitmetes keskustes pakutakse lisaks ka sotsiaalnõustamist ja muid sotsiaalteenuseid. Üheksas organisatsioonis tegutseb kokku 37 süstlavahetus- ja nõustamiskeskust ning -punkti. Süstlavahetuse mahud on aastate lõikes tugevalt suurenenud ja sihtrühma haaratus antud teenusega on tänaseks heal tasemel. 2012. aastal jagatud süstaldest 66% jagati Ida-Virumaal, 33% Tallinnas ja 1% mujal Eesti piirkondades. Süstivate narkomaanide osakaal, kes on vähemalt korra elus süstlavahetusega kokku puutunud, on üle 90%.

Sõltuvusravi osas pakutakse riikliku strateegia raames opioidsõltuvuse asendusravi. Seda teenust osutas 2012. aastal 7 tervishoiuasutust 10 erinevas keskuses.

Eestis pakutakse ka tasuta ja anonüümset seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostikateenust süstivatele narkomaanidele ning nende seksuaalpartneritele (Jõhvis ja Narvas). Samuti on võimalus teha HIV-testi AIDS-i nõustamiskabinetis ja HIV-testimist pakutakse kõigile kinnipidamisasutusse sattunud inimestele.

HIVi ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas

Koolikeskkonnas toimuvat seksuaalkasvatustööd koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium, kelle ülesandeks on kaasata sellesse tegevusse ka noori, toetades nende erinevaid algatusi. Tervise Arengu Instituut keskendub valdkonna spetsialistidele oskuste arendamisele ning enam haavatavatele ja ohurühmade noortele. Lisaks levitatakse HIV-nakkuse alast infot erinevate infokanalite kaudu. Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi toetusel pakuvad tasuta noortesõbralikke seksuaaltervise alaseid teenuseid kuni 24-aastastele noortele 17 noorte nõustamiskeskust üle Eesti.

Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused

Prostitutsiooni kaasatutele pakuvad tervishoiuteenuseid ja nõustamist kaks organisatsiooni Tallinnas. Toimub uurimine HIVi ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes, vajadusel ravi, nõustamine turvaseksi ja seotud teemadel, turvaseksivahendite jagamine. Jõhvis pakutav samalaadne teenus süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaalpartneritele on muuhulgas suunatud ka naistele, kes saavad seksi eest narkootikume või raha, et hankida narkootikume.

Kinnipidamisasutustes HIVi ennetamine

HIVi ennetamise ja vastavate tervishoiuteenuste eest kinnipidamisasutustes vastutab Justiitsministeerium ja arestimajades Siseministeerium. Vanglates pakutakse kõigile kinnipeetavatele HIV-testimist ja vajadusel ravi. Vanglas ning Tallinna ja Jõhvi arestimajades võimaldatakse opioidsõltuvuse asendusravi neile kinnipeetavatele, kes on seda vabaduses saanud. Vanglates tegutsevad tugigrupid HIV-nakatunutele ja toimuvad loengud HIV-nakkuse teemadel nii personalile kui ka kinnipeetavatele.

Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine

HIV-nakatunud rasedatele tagatakse profülaktiline ravi nii raseduse kui sünnituse ajal ja seda võimaldatakse ka sündinud lapsele. Samuti saavad kõik HIV-nakatunud väikelaste emad tasuta toitesegu, et vältida nakkuse levikut rinnapiima kaudu. Kolmes suuremas nakkushaiguste ambulatoorses osakonnas (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Narva Haigla) töötavad meditsiiniõdedest, sotsiaaltöötajatest ja psühholoogidest koosnevad meeskonnad, kes tegelevad HIV-nakatunute, sealhulgas HIV-nakatunud rasedate juhtumikorraldusega.

HIVi ennetamine meestega seksivate meeste seas

Mitmetes gay-orientatsiooniga klubides ja baarides jagatakse tasuta kondoome ning infomaterjale. 2012.–2013. a piloteeritakse seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostikateenust, mis on suunatud spetsiaalselt meestega seksivatele meestele. STLI analüüsideks vajalikke proovivõtuvahendeid oli võimalik tellida interneti teel ja tagastada posti teel. 2012. aasta viimases kvartalis kasutas teenust 23 meest.

Kutsetöö käigus HIVi ennetamine

Valdkond puudutab spetsialiste, kellel on igapäevatöö käigus oht kokku puutuda erinevate kehavedelikega ning seeläbi risk nakatuda vere teel levivatesse infektsioonidesse (politsei- ja päästeameti töötajad, vanglaametnikud, tervishoiutöötajad jms). Vastavalt Eesti seadusandlusele vastutab töötajate ohutuse (koolituse, kaitsevahendite jm) eest tööandja (Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. RT I 2000, 38, 234). Strateegia raames on toetavate tegevustena korraldatud arvukalt koolitusi ja antud välja infomaterjale.

HIV-testimine ja nõustamine

Suurima grupi Eestis HIV-nakkuse suhtes uuritutest moodustavad vere- ja organidoonorid (ligi kolmandiku), kes on ka ainus kohustuslikus korras uuritav grupp. Erialaseltsid soovitavad teostada HIV-testimist end rasedusega arvele võtvatele naistele, tuberkuloosi ja seksuaalsel teel levivaid infektsioone põdevatele inimestele ning riskigruppide esindajatele. Justiitsministri määruse alusel pakutakse HIV-testimist kõigile kinnipeetavatele. Lisaks uuritakse järjest enam inimesi ka kliinilistel ja profülaktilistel näidustustel.

Anonüümset nõustamise ja testimise teenust pakub Eestis üksteist asutust kümnes linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Puru küla, Pärnu, Paide, Rakvere, Tamsalu, Kunda, Võru).

Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine

Doonorvere, -elundite ja -kudede ohutuse tagavad verekeskused ning vastavad tervishoiuasutused, mis tegelevad siirdamistega. Iga donatsiooni uuritakse lisaks mitmetele teistele nakkustele ka HIV-nakkuse suhtes.

HIVi ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine

HIVi nakatunute tervishoiuteenustega tegelevad Eestis infektsionistid viies haiglas (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Narva Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Pärnu Haigla). Nende juhtimisel toimub terviseseisundi jälgimine, täiendav uurimine, nõustamine ja spetsiifiline ravi. Eesti Haigekassa katab kõik ravikindlustatud isikute ravikulud ja riigieelarvest on eraldatud vahendid ka ravikindlustamata HIV-nakatunutele mõeldud tervishoiuteenusteks. Antiretroviirusravimid on tasuta kõigile patsientidele ja neid jagatakse haiglate infektsioonhaiguste osakondades.

HIViga inimeste ja nende lähedaste teavitamise ning nõustamise eesmärgil tegutsevad mitmed organisatsioonid erinevates Eesti linnades.

Tegevuste seire ja hindamine

Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel toimub valdkonna olukorra ning tegevuste tulemuste pidev jälgimine ja hindamine. Lisaks koolitatakse partnerorganisatsioonide liikmeid ja koostatakse juhendmaterjale valdkonna spetsialistidele.

MÄRKSÕNAD: hiv aids