Majanduse mõju tervisele

Tervise ja majanduse vahelised seosed on väga laialdased: halb tervis vähendab töövõimeliste inimeste arvu ning töötavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust.

Eesti majanduse jõuline areng alates 1995. aastast ja kuni 2009. aastani suurenes oluliselt Eesti elanike sissetulek ning vähenes töötus ja allpool vaesuspiiri elavate isikute osakaal. Samal ajal positiivsete muutustega suurenes erinevate ühiskonnakihtide vaheline majanduslik ebavõrdsus, mis oli Eestis 2006. aastal suurem Euroopa Liidu keskmisest. Oluliselt suurenesid inimeste omast taskust tehtavad kulutused tervishoiule (näiteks hambaravile ja ravimitele), mis veelgi võimendas majandusliku ebavõrdsuse mõjusid ja suurendas terviseprobleemide tõttu vaesusesse langemise ohus olevat ühiskonnaosa.

Need tegurid koos 2009. aastal alanud majanduslangusega pidurdasid omakorda tööhõivet ja sissetulekute kasvu, mis võib kaasa tuua terviseprobleemide tõttu allapoole absoluutset vaesuspiiri langevate isikute arvu suurenemise. Sellise olukorra tekkimise oht on kõige tõenäolisem suurema tööpuudusega piirkondades ja haavatavamate rahvastikurühmade seas, nagu lapsed ja noorukid, vanurid, krooniliste haiguste põdejad ja üksikvanematega perekonnad.

Eestis potentsiaalsest tööjõust 6–7% on mitteaktiivsed haiguse, puude või vigastuse tõttu – kehv tervis vähendab tööturul osalemise tõenäosust meestel 40% ja naistel 30% võrra. Kokku langetab halb tervis Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6–15%. Praeguste tegevuste mõjud kumuleeruvad aastate jooksul, näiteks kui praegu õnnestuks langetada suremust 1,5% võrra, saaks 25 aasta pärast saadavat SKP-d isiku kohta tõsta 14% võrra.

Suremuse ja haigestumise langetamise koosmõju ühiskonna arengule ja jõukuse kasvule on ootuspäraselt veelgi suurem. Tervem tööjõud on paindlikum ning suudab paremini kohaneda muutuvate tingimustega ning tööjõu voolavus väheneb. Ühtlasi paraneb kogu riigi võime reageerida üldistele majanduskeskkonna muutustele .

Tervise ebavõrdsusest loe lähemalt SIIT.