Blogi

Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

• Autor:Dr Arvo Rosenthal, kardioloog
• 27 Märts 2014

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?

Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest kolesteroolist, stressist, suhkruhaigusest, pärilikkusest ja teistest riskiteguritest. Meeles aga tuleks pidada, et iga inimene on terviklik - tema elu kvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest.

Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas ning ollakse sõltuvuses ainult ümbritsevast, näiteks partnerist, majanduslikest tingimustest jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega nagu suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused, ülesöömine. Sellise mõttelaadi ja emotsionaalse seisundi pideval, aastaid kestval püsimisel reageeribki organism haiguse tekkega või selle süvenemisega.

Iga inimese organism reageerib varem või hiljem, kuid õieti ja täpselt nendele tunnetele ja mõtetele, millega järjepidevalt kogu oma keha mõjutatakse. Negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted aitavad võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele ja tervise allakäigule. Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osaks. Vahel juhtub ka nii, et soovime alustada mingit sporditegemist, aga ühel või teisel ettekäändel alustamiseni mitte kunagi ei jõua. Sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegeleda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.

Rasedus ja suutervis

• Autor:Laili Lutsar
• 09 Aprill 2012

Lapse hammaste tervis sõltub otseselt meist - täiskasvanutest ning seda mõjutavad eelkõige lapse ema-isa ja lähisugulaste-hoidjate hambatervisealased teadmised ning suhtumine enda tervisesse.

Enne lapseootele jäämist

Naine pöörab raseduse ajal reeglina suuremat tähelepanu oma tervisele - näiteks pöörab suuremat tähelepanu toitumisele ja üritab rohkem liikuda. Kõige selle kõrval on väga tähtis hoolitseda ka oma suutervise eest.

Hammaste tervise tagavad õige suuhügieen ja hambasõbralik toitumine. Rasedusega kaasnevad organismis hormonaalsed muutused, mis suurendab igemepõletiku riski, mis omakorda mõjutab lapse tervist. Uuringud näitavad, et üks ennetähtaegse sünnituse põhjusi on krooniline hambakinnituskudede põletik.

Pidev näksimine võib küll vähendada iiveldust, kuid loob soodsad tingimused hambakaariese bakteritele. On väga oluline, et nii ema kui isa, hambad ja igemed oleksid terved. Kaariesebakteri suure arvu korral vanemate suus, on väga suur tõenäosus, et need kanduvad üle ka lapsele.

Enda tervisest hooliv inimene külastab hambaarsti vähemalt üks kord aastas. Enne planeeritud rasedust on vajalik kontrollida mõlema lapsevanema suutervist ja lasta oma hambad professionaalil puhastada. Ka raseduse ajal pole veel väga hilja hammaste tervisega tegeleda.

Südamenädalal suutervisest

• Autor:Dr Marek Vink
• 27 Märts 2014

See, et suu terviseseisund peegeldab üldtervist, pole vist üllatus. Aga see, et suuhaigus mõjutab otseselt südametervist, tuleb ka mõnele arstile üllatusena? Südamenädal on just sobiv hetk selle teema rambivalgusesse tõstmiseks.

Peopesa suurune lahtine haav

Kroonilise igemepõletiku mõjust südame-veresoonkonna haigustele (SVH) hakati rohkem rääkima 1990ndail, kui teadusuuringud tõid välja selge seose hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Pandi tähele, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel leidus palju enam hambast pärit infektsioone või selle tõttu kaotatud hambaid kui kontrollrühmal.

Avastus pole üllatav, kui kujutame ette põletikus igemetega inimest, kelle suus on sellisel juhul peopesa pindala suurune veritsev haav, mis on haigustekitajatele avali väravaks inimorganismi tungimisel. SVH põhjustavad suubakterid peamiselt kolmel viisil, milleks on baktereemia, kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemne põletik ja kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumine.

Baktereemia ehk vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemalolevad organid. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekude katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirikkalikult varustatud väikeste veresoontega, mille tõttu veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad mikroobid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. Vereringesse võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride käigus, näiteks jäänukjuurt või hambakivi eemaldades.

Aga ohtlik on just pidev baktereemia ja seda mitmel viisil. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni - süsteemse põletikukaskaadi. Patsient ei pruugi seda eriti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja muuhulgas ka "halva" kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi tekkega. Teiseks erituvad vereringesse põletiku virgatsained ka lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.

Kevadine kergus puu- ja köögiviljadest: 7 värvilist võimalust

• Autor:Ann Jõeleht, Tervise Arengu Instituut
• 02 Aprill 2012

Tervise Arengu Instituut jagab seitse nippi, kuidas oma toidulaud kevadiselt kergemaks ja tervislikumaks muuta.

Nipp 1: Alusta päeva värviliselt ja vitamiinirohkelt

Hommikusöök on parim hetk laadida ennast algavaks päevaks kõige selle hea ja paremaga, mida puu- ja köögiviljad pakuvad. Selleks võib hommikuputru segada külmutatud marju, värskeid puuvilju (õun, banaan) või kuivatatud ploome ja aprikoose. Samuti võib päeva alustada kerge kiudainerikka smoothie'ga, mille saab kokku keerutada jogurtist, oma lemmikpuuviljadest ja mõnest lusikatäiest müslist või kaerahelvestest. Ka ei tohiks värvilisest kattest ega köögivilja­kaaslasest ilma jääda hommikune võileib või omlett.

Nipp 2: Muuda köögiviljad sametpehmeks ja suussulavaks

Püreesupid on üheks kiireimaks, maitsvaimaks ja lihtsaimaks viisiks tarbida korraga igati eeskujulik kogus köögivilju. Samuti on nende mõnusate suppide valmistamiseks vaja vaid blenderi või saumikseri olemasolu köögikapis. Kullavärvi püreesuppide koostisosadest võib leida porgandit, kaalikat või kõrvitsat ning rohelistele püreedele annavad värvi brokoli või külmutatud spinat. Tihti lisatakse püreesuppidesse ka lillkapsast või kartulit. Vaja on vaid proovida ja leida oma lemmikkooslus.