Blogi

Parimad ohutuse ja turvalisuse praktikad Tartu Klaabult ja Rakvere Triinult

• Autor:Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
• 25 Juuni 2012

Viies tervist edendavate lasteaedade võrgustiku riiklik suvekool on selleks korraks läbi ning loodetavasti on kõik osalejad kuuldu ja nähtu omale edaspidiseks hästi mällu talletanud ning saanud palju uusi mõtteid, mida asuda ellu viima.

Uute teadmiste hankimise kõrval oli Nelijärvel peetud suvekoolis olulisel kohal ka kogemuste vahetamine ning teiste tehtust innustuse saamine. Selleks toimus esimesel päeval mess, kuhu olid välja pandud lasteaedade näited metoodikast, mida nad on ohutuse ja turvalisuse valdkonna käsitlemiseks oma õppe- ja kasvatustöös kasutanud.

Selleks pidi iga suvekoolis osalejal kaasa võtma vähemalt ühe töö, mis oli esitatud kas plakatina, õppevahendina, teemamapina või töö kirjeldusena. Töö vormistamisel tuli jälgida, et see sisaldaks ka taustinformatsiooni teemast, õppe- ja kasvatustöö eesmärke, eeldatavaid tulemusi lapsest lähtuvalt, läbiviidud tegevuste loetelu kirjeldust, metoodikat ja integreeritust teiste valdkondadega ning näitama või kirjeldama ka tegevustes kasutatud materjale ja vahendeid.

Milleks on hea praktika näiteid vaja? Heade praktikate eesmärk on kaasa aidata laste teadmiste ja oskuste suurenemisele turvalisuse valdkonnas ning luua lasteaias turvalist keskkonda. Kõik need lasteaias läbiviidavad tegevused aitavad kaasa lastes teadmise kujunemisele, et tervis ja turvalisus on väärtus.

Pealesunnitud soolased valikud

• Autor:Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut
• 09 Mai 2012

Liigne soolatarbimine on üheks võimalikuks vererõhu tõusu põhjuseks ning seeläbi südame-veresoonkonnahaiguste tekke riskifaktoriks. Peamine soovitus, kuidas saada toidust vähem soola on see, et toit peaks olema valmistatud võimalikult vähetöödeldud toorainest.

Köögiviljade puhul on seda õpetust lihtne jälgida – vali vaid poest värsked või külmutatud viljad ja valmista neist toit, kuhu lisad soola kas õige vähe või üldse mitte või asendad soola hoopis erinevate ürtidega. Keerulisem lugu on aga hakkliha ja linnulihaga. Kui inimene vähendabki oma menüüs sinkide-vorstide-poolfabrikaatide hulka ning üritab toidu ise värskest lihast valmistada, siis mida aeg edasi, seda raskem on tal kauplustest leida toorainet, mida ei oleks juba soolaga „rikastatud".

Kui inimesel on soov osta tavalist kalkuniliha, siis võib küll mõne üksiku poeketi värske liha letist kalkuniliha leida, kuid kui silti lähemalt uurida, seisab seal enamikel juhtudel väikselt „maitsest". Arupärimise peale teatab müüja optimistilikult, et see tähendab maitsestatud kalkuniliha ning antud toode sisaldab „ainult" 2% soola. See tähendab 2 grammi soola 100 grammi liha kohta. Loodan siiralt, et müüjal olid valeandmed ning kalkuniliha tegelik soolasisaldus on siiski väiksem. Katsetada kahjuks ei julge, sest 100-grammise viilu sellisest lihast valmistatud ahjuprae - ise soola lisamata - söömisest saaks kätte pea pool päevasest maksimaalselt lubatud soolakogusest.

Tervise edendus või tervisedendus?

• Autor:Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituut
• 25 Mai 2012

Termini „health promotion" eestikeelset vastet on Meditsiiniterminoloogia Komisjonis arutatud mitmel korral. 1990ndate algul peeti õigeks eestikeelset vastet „tervise sihtarendus". Kui see lühenes „tervise edendamiseks" ja seejärel „terviseedenduseks", leidis komisjoni liige ja eesti keele asjatundja Rein Kull, et arusaadavuse huvides võiks selle kohe ühe „e"-ga kirjutada, kuna seda sõna kirjapildi järgi hääldades muutub see arusaamatuks ja eesti keel võimaldab terminite korral sellist omastava käände lühendamist. Teised keeleinimesed jälle põhjendasid, et see termin koosneb eelkõige kahest omaette tähendusega sõnast ja liitumine peab jääma omastavaliseks.

Südamehaiguste ennetamine - millest alustada?

• Autor:Dr Anneli Virks, perearst
• 11 Aprill 2014

Oma parema tervise heaks on vaja teha kolm sammu – külastada perearstikeskust, kontrollida oma tervise põhinäitajaid ning juba muutusi alustanuna, hoida ka valitud kurssi.

Esimene samm: külasta perearstikeskust!

Terved patsiendid, kes soovivad saada teavet südamehaiguste ennetamise osas, võivad pöörduda alustuseks pereõe poole. Pereõed käivad iga-aastastel täienduskoolitustel ja on kõige kaasaaegsemate terviselahendustega kursis.

Otse perearsti poole võiks pöörduda juhul, kui inimesel esineb lisaks muid kroonilisi haigusi, kui tema perekonnas on esinenud südamehaigusi või tal on spetsiifilisi kaebusi nagu:

• Pigistutunne rinnus, mis kestab üle paari minuti või on "tuleb-läheb" iseloomuga
• Pigistustunne või valu, mis kiirgub õlgadesse, ülaselga, lõualiigesesse või kätesse
• Pearinglus või iiveldus
• Külmavärinad, südamepuperdamine
• Ebaselge põhjusega ängistustunne, väsimus
• Õhupuudus või hingeldus

Alustuseks toimub alati perearsti ja patsiendi vahel vestlus, mille käigus saadakse ülevaade olemasolevatest haigustest ja kasutatavatest ravimitest. Kindlasti oleks vajalik enne vastuvõtule tulemist uurida ka oma perekonna haiguslugu, näiteks mis haigusi põdesid või millesse surid lähisugulased.

Pereõde või perearst ootab ausat vastust küsimustele suitsetamise, liikumise ja söömisharjumuste kohta. Mõnikord on vajalik ka info patsiendi seksuaalkäitumise ja vaimse tervise kohta. Seda kõike küsitakse selleks, et otsustada, millised on inimese individuaalsed riskid ning seeläbi pakkuda patsiendipõhist ennetustegevust.

Teine samm: kontrolli regulaarselt oma tervisenäitajaid!

Regulaarne kontroll on eriti oluline, kui inimesel on olemas mitu riskifaktorit (suitsetamine, piiripealne vererõhk jne). Profülaktilisele vastuvõtule tulek eeldab, et patsient on nõus elustiilis muutusi tegema.